Ma tahaks veeeeel rääkida, aga ma ei saaaaa, sest ma olen täielikult Potteri meelevallas. Loen seitsmendat, sõda käib, loss plahvatab, ämblikud, surmasööjad, homod, mäsu käib. Mu maraton värisevate käte, kella viieni hommikul lugemiste ja nutetud silmadega hakkab lõpusirgele jõudma.
Homme sõidan siis finišisse asjakohaselt oma esimeses sõidutunnis.
Cheeeeers!
Mul on rõõm kuulda, et sa pärast mitmeaastast ootamist lõpuks selle raamatu läbi saad, asi muutus juba kriminaalseks.
ReplyDeleteRaporteerin:
ReplyDeletePotter sai läbi. Pole elus ühegi raamatu pärast 3 korda lõpus nutnud.
Autotund kestis 2 ja kolmveerand tundi. Istusime seisvas autos, õpetaja katsus kõik nupud läbi. Kõik elektriga lahtikäivad aknad lasti individuaalselt alla-ülles.
Fascinating :|