13.7.10

Suvejutud.
Lõhe minu ja blogi vahel on üüratuks rebenenud. Asi on liialt ilusas elus, tõsi - mõne suurema musta augu või ebaõnnestumisega.
Kuid kuna ma mõnda teist ei näe enam üldse või pole isegi kunagi kohanud, kuid te millegipärast siiski mu tegemiste või piltide vastu huvi tunnete, pean ma vajalikuks teid nii paljusega kurssi viia kui mul esimese hetkega õnnestub.

Suurim prohmakas oli siis mu aasta otsa oodatet EKA sisseastumine. Ebaõnnestusin teist aastat - ei saanud jälle esimesest vestlusest edasi. Kui ma eelmine kord arvasin, et põhjuseks suuresti sai mu portfoolio sinna mittejätmine, siis sel korral polnud tagantjärgi tarkusest kasu. Isegi 'lemmik galerii' küsimust polnud. Ühtlasi jäi ära minu jaoks sõit Istanbuli koos Iirise kambaga, kuna katsed oleksid toimunud samal ajal.
Ma pole veel välja mõtelnud kas jääda sinna proovima sissesaamiseni (või lähenemiskeelu ning kindla äraütlemiseni) / võtta seda kui saatuse ilmselget vihjet, et ma pole EKA jaoks ning vastupiditsi.
Oma uut õppeaastat püüan alustada Polütehnikumi fotoosakonnas. Ehk on seal ilusheasoetore.

Olen palju lamanud, sest leitsakuga muud teha ei kannata. Isegi see võtab läbi ning väsitab. Seetõttu olen ka jumekam kui muidu.

Meri, või mõni väiksem vett sisaldav auk, on mu uus armuke. Ning üle aastate kestnud kartus avalikkuses poolalasti viibida, peljates inimestele silmavalu põhjustada, on enam-vähem ületatud selle palava armastuse jõul. Niiet eile käisin esimest korda Stroomi rannas üle aastate. Mõnsa oli, raibe.

Nädalavahetusel käisin perega Haapsalus American Beauty Car Showl. Isa sai Best Truck karika - whoop-whoop!